TÜ majandusteaduskonnas kujunes mõne aasta eest arusaam majandusteaduslikke õpinguid sissejuhatava uue aine ja selle alusõpiku vajadusest. Praeguse globaalse majanduskriisi aastad on seda arusaama tugevdanud. Peamine põhjus oli senise majandusteooria (tavapäraselt mikroökonoomika) sissejuhatuse liiga kitsas suunatus turumehhanismile, majanduse ja ühiskonna teiste sfääride seose ignoreerimine ja kohati ka liigne tehnilisus (matemaatilisus). Viimane ohustas sisulist arusaama ainest.

Peamine uuenduse põhjus oli siiski seotud majandusteaduse enda sisemise arenguga viimastel aastakümnetel. Kui traditsiooniline majandusteadus oli suhteliselt selgelt piiritletav majanduse kui objektiga, siis tänaseks on majandusteadlaste erialast eneseteadvust üha rohkem määramas arusaam, et majandusteaduse näol on tegemist pigem sotsiaalteadusliku meetodiga, mis on põhimõtteliselt rakendatav kõigi ühiskondlike probleemide uurimisel. Just sellises kontekstis on saksa keeles kasutusel sõna Ökonomik, mis viitab ka käesoleva õpiku rõhuasetusele. Esiplaanile on tõstetud ökonoomika kui meetod. Loomulikult tuleneb sellest ka lähenemisviisi interdistsiplinaarsus uurimisobjekti mõttes. Lisaks tavapärasele turu kui inimtegevuse detsentraliseeritud koordineerimise mehhanismile leiavad raamatus võrdväärset käsitlust ka teised ühiskondliku koostegevuse põhivariandid – riik (ja ka demokraatia laiemalt) ning organisatsioonid, sh ettevõtted.

Karl Homann ja Andreas Suchanek on oma raamatuga astunud õppekirjanduse seisukohalt väga uuendusliku sammu, mis üritab ületada lõhet majandusteaduse enda tänase arenguetapi ja selle sissejuhatava käsitluse vahel. Kui senised traditsioonilised majandusteooria õpikud seavad majandusteaduse põhilise uurimisprobleemina üles nappide ressursside parima kasutamise, siis vaatluse all olev õpik taandab selle (aga ei unusta!) kõrvalprobleemiks. Esimesele kohale on „tehnilise“ optimeerimise asemel tõstetud ratsionaalsete indiviidide koostegevuse teema. Autorite arvates võib kogu ökonoomika jagada kolmeks põhikontseptsiooniks:

• tegevusteooriaks, kus on esiplaanil indiviidi otsustusprobleemid,
• koostegevusteooriaks, kus vaatluse all on interaktsiooniprobleemid ja
• institutsiooniteooria, mis uurib koostegevusprobleemide võimalikke lahendusi mängureeglite kujundamise abil.

Sellisena on algusest peale tagatud sotsiaalteaduslik vaatepunkt majandusele ja ühiskonnale tervikuna.

Tänaseks on see õpik saanud majandusteaduskonnas sissejuhatava kursuse aluseks ning võiks allakirjutanu arvates olla seda ka teistes majandusteadust õpetavates kõrgkoolides. Praeguseks on originaalõpiku kuuest peatükist tõlgitud viis, millest kaks esimest on 2008. a. avaldatud pealkirja „Sissejuhatus  majandusteadusesse“ all TÜ Kirjastuses. Kolm peatükki jõuab lugejani käesoleva raamatu kaante vahel. Viimane peatükk ootab veel tõlkimist. Muidugi võiks kogu raamat peagi ilmuda ka ühtse tervikuna.

Käesoleva osa struktuur oma kolme peatükiga on väga ilmekas tõend laiemast lähenemisviisist majandusteadusele võrreldes varasemate õpikutega. Iga peatükk on pühendatud ühele „inimliku sipelgapesa“ korrastamise vormile, milleta piiratud ratsionaalsuse ja informatsiooniga indiviidid jääksid ilma suurest osast koostöökasust. Alustatakse riigist kui ühest inimtegevust raamistavast ja suunavast mehhanismist, mis on ise ühtlasi paljude konkreetsete mängureeglite loojaks. Ainuüksi riigi panus rahu, seaduslikkuse ja omandiõiguste kindlustamisse on piisav, et teda pidada järgmise koostöö koordineerimise vormi – turu – efektiivse toimimise eelduseks. Loomulikult ei vähenda see turu tähtsust tänapäeva majanduses, pigem täiendab ja tugevdab turujõude suunates neid koostöökasude loomisele. Ning lõpuks on eelneva kahe koostöömehhanismi kõrvale seatud ka organisatsioon ja ettevõte. Tegemist on turgu täiendava institutsiooniga, mis suudab teatud juhtudel kooskõlastada indiviidide huvisid ja maandada ebatäiuslikus maailmas tekkivaid riske turust paremini. Kokkuvõttes annavad kõik kolm koostöövormi oma panuse transaktsioonikulude vähendamisse ja ühiskondliku heaolu tõusu.

Jüri Sepp

Tõlkija